Ülesanne 3
Ülesande eesmärk: Äreva patsiendi juhtumi kirjeldamine oma kogemuste põhjal
Ülesande kirjeldus:
Situatsioon: 27-aastane skisofreenia diagnoosiga patsiendil on vaja teostada vereproov. Patsient kardab tohutult valu, mis kaasneb nõelatorkega ning samuti kardab näha oma verd. Ütleb, et varasemalt on talle haiget tehtud ning mitu korda torgitud ja tema protseduuriga nõus ei ole.
Antud olukorras tuleb jääda rahulikuks, et patsient ei tajuks õe hirmu või ärevust. Tuleb selgitada patsiendile miks antud protseduur tuleb teostada ning et püüame teha võimalikult vähe haiget. Palun patsiendil kirjeldada oma tundeid varasematest negatiivsetest verevõtmise kordadest ning vaidlustada negatiivsed mõtted. Hirmu leevendamiseks on verenägemise ees palun patsiendil vereproovi ajal vaadata kõrvale ning mitte torke hetke ning katsutite täitmist. Kaasan patsiendi kogu protseduuri teostamisse ning selgitan patsiendile samm haaval, mida ma parasjagu tegema hakkan. Kogu protseduuri vältel rahustan patsienti ning kinnitan talle, et kui ärevus muutub väljakannatamatuks siis katkestan protseduuri. Patsient võib olla ka paranoiline ning seetõttu pean pidevalt uurima patsiendilt, mida ta parasjagu mõtleb ning kinnitama talle ma ei soovi talle nimelt haiget teha ning kui ta teeb koostööd läheb protseduur kiiresti. Peale protseduuri toestust tuleb patsienti kiita.
Äreva patsiendiga toimetulekul on kõige raskem see, et ma ei ole patsiendi olukorras ning ei tunneta ise täpselt seda, mida patsient läbi elab. Ärevusega kujutavad inimese endale ette kõikvõimalikke halbu stsenaariume, mis ei pruugi absoluutselt aset leida ning kui ta neist õele ei räägi, on keeruline neid mõtteid ümber lükata ja patsienti rahustada.
Väga hästi on kirjeldatud õendustegevusi ja välja on toodud ka raskused.
ReplyDeleteSelgelt ja arusaadavalt kirjeldatud probleem, lahenduskäik ning äreva patsiendiga suhtlemisraskused.
ReplyDeleteHea näide situatsioonist õe igapäevasest tööst. Hästi on kirjeldatud tegevusi antud olukorra puhul.
ReplyDeleteOlen ka ise puutunud kokku mõningate patsientidega, kel vallandusid ärevushäired verevanalüüsi teostamisel. Kasutasin eelpool kirjeldatuid meetmeid ja peab ütlema, et need toimivad kõige paremini. Kuigi on ka olukordi, kus enne analüüsi teostamist jõuab patsient mõned korrad nn "nõela otsast ära hüpata" ja seejärel pika veenmise peale ennast kokku võtta. Minu arvates põhjalikult kirjeldatud käitumine sellises olukorras.
ReplyDeleteMulle antud teema käsitlus meeldis. Tooksin esile just pideva suhtlemise vajalikkust patsiendiga antud situatsioonis. See oli autoril kenasti välja toodud.
ReplyDeleteVäga hästi on välja toodud patsiendi mõtted ja hirmud ning õe tegevus, kuidas patsienti rahustada ja mida teha. Väga hea ja konkreetne töö!
ReplyDeleteOlen nõus, pidev suhtlemine on hea lahendus. See aitab patsiendi mõtteid kõrvale juhtida. Eelnevatest kogemustest ei laseks mina väga rääkida, see võib ärevust suurendada, aga iga patsient on erinev ja töö käigus selguvad need "õiged" meetodid.
ReplyDelete