Ärevushäirete KKT- 4 ülesanne

Ülesanne 4
Ülesande eesmärk: ärevushäirega isikute kesksete mõtete ja arvamuste ning erinevate kognitiivsete ja käitumuslike tehnikate äratundmine juhtumite põhjal

1) 5 sotsiaalfoobia all kannatava inimeste mõtet, arvamust ja hinnangut

• Hirm, et kolleegid jälgivad ja arvustada teda, mõtlevad kui saamatu ja rumal ta on ning kuidas ta millegagi hakkama ei saa, ilma, et nad seda inimesele verbaalselt väljendaksid.
• Poes käies jälgivad kõik inimesed mind ja vaatavad, mida ma teen ja ostan.
• Ma töötan ju psühholoogina ja ma peaksin olema psüühilist terve, minul ei tohiks inimeste ees rääkides sellist ärevust olla. Kui teiste ees esinemine äbi saab ma tunnen tõelist kergendust, kuid teinekord ka lihtsalt hakkan nutma, kuna see oli emotsionaalselt niivõrd kurnav.
• Paanikahoog tabab mind tavaliselt keset koosolekut ning ma tunnen, et ei suuda pöörata oma pead, see oli justkui kehaväline tunne ning ma jälgisin ennast eemalt. See tunne oli väga sarnane elu ja surma vahelisele olukorrale.
•  Laste puhul: Kui ma eiran teiste poolt esitatud küsimusi ning ei vasta, siis loodetavasti ei pöörata mulle enam tähelepanu ning ma ei ole tähelepanu keskpunktis.
• Ma püüan kompenseerida oma ärevust harrastades ekstreemsporti, nagu benji- ja langevarjuhüpped.
• Oli raske näha, kuidas teistel oli/on vähemalt üks sõber, kes aitab neid sellest probleemist üle olla, kuid ma ei sobinud teiste hulka ning tundsin ennast üksikuna.

2)   Millised olid kesksed märksõnad abistamisprotsessis

• Keskendumine patsiendi tunnetele, kuidas ta ennast varasemalt on tundnud, kuidas ta tunneb ennast praegu.
• Paluda patsiendile väljendada kirjalikult (joonistusega) negatiivseid olukordi ning vaadata iga konkreetne olukord patsiendiga koos üle ning selgitada, mida patsient igas erinevas olukorras tundis. Rääkida patsiendile tema käitumisega kaasnevatest tagajärgedest.
• Lasta patsiendil kujutleda ennast  teatud ärevust tekitavasse olukorda ning seejärel lasta tal kirjeldada oma tundeid.
• Paluda patsiendil kasutada lõõgastustehnikaid, mida talle oli varasemalt õpetatud ning need tehnikad rahulikult läbi teha.

3) Kuidas terapeut aitas seda patsienti?

Terapeut palus patsiendil kirjeldada, kuidas valu patsiendi elukvaliteeti halvendab ning mis olukordades see kõige rohkem ebameeldivusi valmistab. 
Lasi patsiendil tuua kindel näide ning detailselt kirjeldada, näiteks ühte õhtut, mil see probleem oli kõige häirivam.
Palus patsiendil valu iseloomu kirjeldada ning kas esines ka teisi sümptomeid?
Tegi kokkuvõte, kus tõi välja täpse kirjelduse patsiendi tegevusest ning valu iseloomust samal ajal, mis aitab patsiendil saada aru, mis tegevustes valu ilmub ning mis seda põhjustab.
Terapeut oli kogu küsitluse vältel väga empaatiline, vaatas patsiendile silma, kasutas aktiivse kuulamise tehnikaid, tegi märkmeid ning andis patsiendile mõista, et ta mõistab tema probleemi ja selle tõsisust.
 

4) Kuidas ärevushäirega inimese mõtteid muuta?

• Paluda patsiendil kirjeldada erinevaid olukordi ning mida patsient antud olukorras tunneb. Mis on kõige häirivam mõte ?
• Negatiivsete mõtete vaidlustamise- mis on kõige hullem asi, mis ärevust tekitavas olukorras võib tekkida.
• Mitmest hirmust võtta 1-2 ning need ükshaaval läbi analüüsida.
• Nt. Kandiku maha kukutamine-kui suur on tõenäosus, et see juhtuda võib, kas seda on juhtunud? Kui palju patsient on väljas söömas käinud kogu elu jooksul ning mitmel korral on ta kandiku maha kukutanud ? Selgitada patsiendile selle esinemistõenäosust.
• Kuidas patsient ennetab selle potentsiaalset jutumist? 
• Õpetada patsiendile lõdvestustehnikaid, juhuks kui ärevust tekitav olukord peaks tekkima.
•  Palu patsiendil kirjeldada detailset, mis juhtuks kandik peakski maha kukkuma, kuidas see teda mõjutaks ning kuidas ta selle olukorras püüaks positiivselt kohaneda.

5)Nimeta peegeldavaid vastuseid terapeudi poolt

• Te ei ole kindel ? (Patsient ütleb, et ta ei ole kindel, kas tema probleem on tõeline või mitte ning arst palub tal seda täpsustada)
• Te olete endiselt mures, olenemata sellest, et vereanalüüsid ning eriarst kinnitas, et kõik on korras ning muretsemiseks ei ole põhjust ? 

-L.

Söömishäirete KKT- 3 ülesanne

Ülesanne 3

7 olulist mõtet/seisukohta/tulemust söömishäirega patsiendi psühholoogiliste, käitumuslike ja isiksuslike iseärasuste kohta.

1) Anoreksia ja buliimia diagnoosiga inimesed kalduvad olema äärmiselt konkurentsihimulised ja tahavad igal juhul õnnestuda kõiges, mida ette võtavad.

2) Nad kipuvad võrdlema oma välimust ja saavutusi ebarealistlike standartidega, milleni nemad kunagi enda arvates ei jõua. Enamik neist standartidest on tingitud kultuuriliste ja ühiskondlike normide poolt, kuivõrd peegeldavad isiklikke ootusi.

3) Söömishäiretega inimesi võib võrrelda sportlastega, kes hindavad ennast enda poolt seatud sisemiste nõuetega ning on pettunud ja ärritunud, kui ei ole võimelised elama vastavalt oma seatud ideaalidele, ootustele ja eesmärkidele.

4) Nad leiavad end tihtipeale ennasthävitavast ringist, mida iseloomustab hirm ja rahulolematus, kui nad ei suuda saavutada ebarealistlikke ja -tervislikke ideaale.

5) Hirmutunnetus ja rahulolematus on kütuseks ja motivatsiooniks, mis annab uue hoo kõhnuse, täiuslikkuse ja kontrolli saavutamiseks.

6) Neil inimestel puuduvad sageli olulised toimetulekuoskused ning häirunud söömist kasutatakse asendamaks neid oskusi. Inimesed kasutavad ebanormaalseid söömisharjumusi, et pakkuda endale mugavust, tähelepanu, pingete vabastamist, enesekaristust või vältimist, kui mõistlikumad tunnetega toimetulekuoskused ei ole kättesaadavad.

7) Sellised inimesed ei ole vaimselt paindlikud ning nad ei suuda endale tunnistada, et nende käitumine on kontrolli alt väljas ning, et on olemas teisi viise, kuidas saada õnnelikuks, ilma ennast näljutamata.

Milliste iseärasustega puutuvad õed/ämmaemandad kõige sagedamini kokku oma igapäevatöös?

Kui patsientideks on noored tüdrukud, kes viibivad statsionaarsel haiglaravil on tavaliseks see, et ei soovita süüa või süüakse äärmiselt vähe. Nad rakendavad enda peal erinevaid kaalulangetusmeetodeid, mis tihtipeale ei ole tervislikud ning võivad tuua rohkem kahju kui kasu. Kooliõdedel tuleb kindlasti tihti ette, et esineb minestamisi, kuna tüdruk ei ole päeva jooksul mitte midagi söönud ning veresuhkur on liialt madal, samuti pidevalt väsimust ja peavalusid.  

Psühhiaatria osakonnas praktikal olles oli ravil osakonnas 2 naist, kes ei ravinud seal oma söömishäiret, kuid jätsid pidevalt toidukordasid vahele, lõunat ja õhtust söödi vaid siis kui oli söögiks supp ning siis ka ainult puljongit. Suur osa päevast veedeti trenazööril või osakonnas ühest otsast teise kõndimisega.

Ärevushäirete KKT- 3 ülesanne

Ülesanne 3

Ülesande eesmärk: Äreva patsiendi juhtumi kirjeldamine oma kogemuste põhjal

Ülesande kirjeldus: 

 Situatsioon: 27-aastane skisofreenia diagnoosiga patsiendil on vaja teostada vereproov. Patsient kardab tohutult valu, mis kaasneb nõelatorkega ning samuti kardab näha oma verd. Ütleb, et varasemalt on talle haiget tehtud ning mitu korda torgitud ja tema protseduuriga nõus ei ole. 

Antud olukorras tuleb jääda rahulikuks, et patsient ei tajuks õe hirmu või ärevust. Tuleb selgitada patsiendile miks antud protseduur tuleb teostada ning et püüame teha võimalikult vähe haiget. Palun patsiendil kirjeldada oma tundeid varasematest negatiivsetest verevõtmise kordadest ning vaidlustada negatiivsed mõtted. Hirmu leevendamiseks on verenägemise ees palun patsiendil vereproovi ajal vaadata kõrvale ning mitte torke hetke ning katsutite täitmist. Kaasan patsiendi kogu protseduuri teostamisse ning selgitan patsiendile samm haaval, mida ma parasjagu tegema hakkan. Kogu protseduuri vältel rahustan patsienti ning kinnitan talle, et kui ärevus muutub väljakannatamatuks siis katkestan protseduuri. Patsient võib olla ka paranoiline ning seetõttu pean pidevalt uurima patsiendilt, mida ta parasjagu mõtleb ning kinnitama talle ma ei soovi talle nimelt haiget teha ning kui ta teeb koostööd läheb protseduur kiiresti. Peale protseduuri toestust tuleb patsienti kiita.

Äreva patsiendiga toimetulekul on kõige raskem see, et ma ei ole patsiendi olukorras ning ei tunneta ise täpselt seda, mida patsient läbi elab. Ärevusega kujutavad inimese endale ette kõikvõimalikke halbu stsenaariume, mis ei pruugi absoluutselt aset leida ning kui ta neist õele ei räägi, on keeruline neid mõtteid ümber lükata ja patsienti rahustada.

Söömishäirete KKT- ülesanne 2

Ülesanne 2 

1) Milliseid kognitiivseid moonutusi esineb söömishäirega patsiendil?

•  Must-valge või kõik-või-mittemidagi mõtlemine. Näiteks buliimiku puhul: "kas ma ei söö üldse sokolaadi või ma söön ära terve tahvli".
• Üleüldistamine- Nt. Eile libastusin ja sõin tüki kooki. Nüüd ma ei saagi kunagi kaalust alla ja jäängi selliseks.
• Rutakas järelduste tegemine: Pidev tunne, et ma ebaõnnestunund ning mõttemall, et olen juba ebaõnnestunud, kuigi selleni viivad tegurid pole veel juhtunud.
• Emotsionaalsete põhjenduste toomine- "Ma tunnen ennast paksuna, mis tähendab, et m olengi paks." 
• Positiivsete tulemite mittehindamine- "Kuigi mul läks eksam hästi, oli see puhas juhus ja ju siis test oli liiga kerge."

2) Kirjelda AN ja BN kognitiivseid mudeleid. 

• Kehakaalu ja -kuju ülehindamine- Nähakse ennast paksu ja vastumeelsena, kuigi tegelikult nii ei ole.
• Negatiivne minapilt
• Negatiivsed tuumuskumused eneseväärikuse kohta- mõtted, et ollakse teistest kõiges halvemad, teiste silmis vastumeelsed või muul viisil teistest inimesena vähem väärtuslikud. Mõtteviisi muutumine on pikaajaline protsess ning seetõttu on negatiivsed arusaamad sügavalt juurdunud. Patsient on need oma elukogemusele tuginedes omaks võtnud ning tema jaoks on need tõesed.
• Madal enesehinnang- kõike endas juures peetakse negatiivseks ning ei osata hinnata positiivseid aspekte.
• Perfektsionism- õppimine ja tööelu muutuvad soorituskeskseks: sobivad ainult parimad hinded ja kulutatakse palju aega ülesannete viimistlemisele. Kogu ümbrus peab olema peadntselt korras, koristatakse ning puhastatakse sageli.

3) Millist olulist informatsiooni tuleb anda söömishäirega patsiendile teraapia käigus?

Teraapia käigus tuleb patsiendile anda  täpne info tema sümptomite ja nende mõju kohta ta kehale, psüühikale ja inimsuhetele. Anda ülevaade kõigist tagajärgedest ,mis kaasnevad oksendamise, lahtistite või diureetikumide kasutamisega. Lahtistitel on energia omastamisele vaid minimaalne toime, ning nende mõju kehakaalule on lühiaegne. Selgitada, et vaja on nii kognitiivsed- kui ka käitumismuutusi. Näidata patsiendile, kuidas jälgida oma toitumist- kuigi enamik patsiente peab seda vastumeelseks, on oluline saada ülevaate päevast ning hetkedest, millal tekivad söömisega probleemid. Pakkuda patsiendile alternatiivtegevusi hetkedest, mil tuleb näiteks liigsöömishoog. Alternatiivsete tegevuste hulka kuulub: sõprade külastamine või neile helistamine, jalutamine, kinno minek, mõni sportlik tegevus või hoopis vanni võtmine.

Söömishäirete KKT- 1 ülesanne

  Anoreksia ja buliimia võrdlusskeem

 

SARNASUSED

Anorexia nervosa ja Bulimia nervosa  puhul on tegu psüühikahäirega, mille korral on inimesel liialdatud mure oma välimuse ja kehakaalu pärast.   

Et vältida toidu paksukstegevat toimet kasutatakse üht või mitut alljärgnevat tegevust: 

• tahtlikult esilekutsutud oksendamine, 
• tahtlikult esilekutsutud kõhulahtisus, 
• ülemäärane kehaline aktiivsus
• söögiisu pärssivate preparaatide kasutamine.

ERINEVUSED

Anoreksia 

Esinemissagedus 1% 
Algab varases kuni keskmises teismeliseeas
Kehamassiindeks 17,5 või madalam ning kehakaalu hoitakse või on kaotatud 15% allpool normist.  
Peetakse üliranget dieeti- süüakse äärmiselt vähe ja väga kalorivaest toitu ning tegeletakse ülemäärase füüsilise aktiivsusega,
Naistel puudub menstruatsioon ning meestel seksuaalse huvi ning potentsi kadumine. Hilinenud või isegi peetunud organismi 
Riskitegurid: 

• lapsepõlves esinenud perfektsionism
• negatiivne enesehinnang
• lähedaste sõprade puudumine
•  seksuaalne või kehaline ärakasutamine lapsepõlves
• vanemate vaimsed häired

Buliimia

Esinemissagedus 3% 
Algab hilises teismeeas või veelgi hiljem
Kehakaal on sageli normis või üle selle. 
Kehamassiindeks 20-25
Mõtted keerlevad koguaeg söömise ümber ning esineb vastupandamatu söömishimu. 
Esinevad liigsöömishood, kus lühikese aja vältel süüakse ära suur kogus toitu. 
Liigsöömishood vahelduvad nälgimisperioodidega.
Riksitegurid:

• ülemäärane kaal lapsepõlves
• negatiivsed märkused söömise, välimuse ja kaalu kohta
• varajane menarhe
• vanemate ülekaal
• vaimsed häired

Allikad:
Tekkel, M.  (2002). Söömishäirete esinemise ja riskitegurid. Eesti Arst: 81(7):431-436.

Ärevushäirete KKT- mudeli lahti seletamine- Ülesanne number 2

 Valisin mudeli number 4, kus on kirjeldatud üldistunud ärevushäire kognitiivset mudelit.

Positiivse metauskumuse aktiveerumisel, mõtleb generaliseerunud ärevushäire all kannatav inimene, et muretsemine mingi eesootava situatsiooni või asja pärast tagab positiivse tulemi. Näiteks muretsemine eesootava eksami pärast. Inimene mõtleb, et "kui ma sellepärast muretsen, siis läheb kõik hästi, sest ma olen kõik halvad stsenaariumid oma peas juba läbi mõelnud ja elanud". 

 Muremõtted on tavaliselt sellised:

-ma ei õppinud piisavalt

-oleksin pidanud rohkem aega mingile kindlale teemale pühendama

-miks ma ei alustanud varem õppimisega

-teistel on kindlasti kõik selge, olen ainus, kes ei pingutanud piisavalt

-mis saab, kui küsitakse midagi, mille vastust ma ei tea

-mis saab, kui ma läbi kukun

-kuidas ma ütlen oma lähedastele, et olen läbi kukkunud (eksamit ei ole veel toimunud, kuid tekivad juba mõtted, et mis saab siis kui kukungi läbi)

-kuna ma seda tööd uuesti saaksin teha

-võibolla kui ma selliste mõtete peale mõtlen, siis juhtubki nii (tekib halb eelaimdus ning muretsemine muretsemise pärast)

 Seejärel tekib 2.tüüpi muretsemine, mis tähendab, et inimene hakkab muretsema oma eelnenud muretsemise pärast ning negatiivsete tulemite peale mõtlemise pärast. Tekib ärevus, inimene on kergesti ärrituv ning võib ilmneda ka kehalisi sümptomeid nagu klombitunne kurgus südamepekslemine, värisemine. Inimene on mures, et need mõtted lihtsalt tulevad talle pähe, ilma soovita neid mõelda ning üritab seetõttu neid mahasuruda, iseennast rahustada ning sunnib end mõtlema positiivseid mõtteid.

-L

Ärevushäirete KKT- Ettekanne üldistunud ärevushäire kohta

Presentatsiooni link: ON SIIN

-L